DIGOXIN INJ 0.25MG/ML 1ML N10 (ET) Vaata täismõõdus

DIGOXIN INJ 0.25MG/ML 1ML N10 (ET)

Saadaval valveapteekidest 24H: Preparaadi klassifikatsiooni kontrollige infolehest

Soovin personaalset konsultatsiooniSoovin personaalset konsultatsiooni
DIGOXIN INJ 0.25MG/ML 1ML N10 (ET)

Rohkem infot

DIGOXIN TFT

Tallinna Farmaatsiatehas



Tabletid, süstelahus



Digoksiin

INN. Digoxinum

ATC-kood. C01AA05

Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Tablett sisaldab 0,25 mg digoksiini.

Süstelahuse 1 ml sisaldab 0,25 mg digoksiini.



Näidustused. Südamepuudulikkus. Supraventrikulaarsed tahhükardilised südame rütmihäired.

Annustamine. Suukaudne küllastusannus kiire digitaliseerimise korral on 0,5...1 mg, seejärel antakse kuni soovitud terapeutilise toime saabumiseni 0,25 mg iga 6 tunni järel. Suurim lubatud ööpäevane annus on 1,5 mg. Juhul kui patsient ei vaja nii kiiret digitaliseerimist, võib manustada 0,25 mg 1...2 korda ööpäevas. Püsikontsentratsioon plasmas saabub tavaliselt 7 päeva jooksul. Tavaline säilitusannus on 0,125...0,25 mg ööpäevas. Eakal patsiendil tuleb kasutada väiksemaid annuseid, ravi alustada aeglase digitaliseerimisega.

Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vastavalt glomerulaarfiltratsiooni kiirusele (GFR) vähendada (GFR 20...50 ml/min - 0,25 mg ööpäevas; GFR 10...20 ml/min - 0,125...0,25 mg ööpäevas; GFR < 10 ml/min - kuni 0,125 mg ööpäevas).

Lapsed. DIGOXIN TFT tabletid ei sobi lastele manustamiseks.

Ravimi suukaudsete ja veenisiseste vormide biosaadavus on erinev, mistõttu veenisisesel manustamisel peab annus olema umbes 30% väiksem. Küllastusannus parenteraalsel manustamisel on 0,5...1,0 mg. Algul tuleb manustada ?...? annusest, ülejäänud osad süstida 4...8 tunniste intervallidega kontrollides patsiendi seisundit enne iga järgneva annuse määramist. Süstelahust manustatakse 10...20 minuti jooksul veenisisese infusiooni teel.

Eakad patsiendid. Eakate patsientide langenud neerufunktsiooni ja väiksema kehamassi tõttu peavad kasutatavad annused olema väiksemad kui noorematel täiskasvanutel. Eakatel patsientidel tuleb kontrollida digoksiini sisaldust seerumis ning vältida hüpokaleemiat.

Sobivus infusioonilahustega. Süstelahust võib segada isotoonilise naatriumkloriidilahusega või 5% glükoosilahusega (1...2 ml süstelahust 100 ml-s infusioonilahuses) ning lahjendamata süstelahust võib süstida ka tilgutisse.

Vastunäidustused. Vatsakeste fibrillatsioon, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia (v.a raske südamepuudulikkuse korral), Wolff-Parkinson-White'i sündroom (eriti kaasneva kodade fibrillatsiooni korral), II astme AV blokaad. Digoksiin on vastunäidustatud juhul, kui südame rütmihäired on põhjustatud digitaalise intoksikatsioonist.

Ettevaatust! Ettevaatlikult tuleb digoksiini kasutada ägeda müokardikahjustusega haigetel (müokardiit, värske infarkt), süvenenud südamepuudulikkuse või raske kopsuhaiguse korral. Vältida tuleb suuri ühekordseid annuseid.

Lisaks tuleb olla ettevaatlik erineva astme atrioventrikulaarblokaadi ja siinus-sõlme nõrkuse sündroomi puhul, kui patsiendil esineb kodade virvenduse hooge.

Kui patsient on eelnevalt kasutanud südameglükosiide, tuleb digoksiini manustada ettevaatlikult.

Neerufunktsiooni häirete korral, samuti ravimi manustamisel eakale patsiendile või enneaegselt sündinule tuleb annuseid vähendada ning jälgida digoksiini kontsentratsiooni plasmas.

Digoksiini toime võib tugevneda hüpokaleemia, hüpomagneseemia, hüperkaltseemia, hüpoksia ja hüpotüreoidismi korral. Digoksiini annust tuleb neil juhtudel vähendada. Hüpertüreoidismi korral võib tekkida digoksiini suhteline resistentsus.

Rasedus ja imetamine. Digoksiin läbib platsentaarbarjääri. Ravimi kasutamisel terapeutilistes annustes ei ole lootel ja vastsündinul täheldatud märkimisväärseid kõrvaltoimeid. Digoksiinravi kasutamine raseduse ajal võib põhjustada väiksemat sünnikaalu. Digoksiini üleannustamine raseduse ajal on põhjustanud loote surma. Raseduse ajal digoksiini kliirens suureneb.

Kõrvaltoimed. Digoksiini terapeutiline laius on väike. Ravimi kontsentratsioon plasmas üle 2 ng/ml võib olla ohtlik (individuaalselt erinev). Toksilised annused võivad põhjustada või raskendada südamepuudulikkust. Digoksiini üleannustamise algul tekib iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus või kõhuvalu. Neuroloogilistest nähtudest võib tekkida peavalu, kolmiknärvi neuralgia, nõrkus, uimasus, koordinatsioonihäired, segasus, harvem deliirium, äge psühhoos ja hallutsinatsioonid. Samuti võivad tekkida nägemishäired ja krambid.

Kõige sagedasemad kardiaalse mürgistuse nähud on ventrikulaarsed ekstrasüstolid (sageli paarikaupa), ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste virvendus, pikenenud AV juhteaeg, mis vastab teise või kolmanda astme AV-blokaadile. Samuti võib esineda siinusbradükardia ja sinuatriaalne blokaad.

Krooniline digoksiini üleannustamine põhjustab hüpokaleemiat (võib olla tingitud ka diureetikumravist). Hüpokaleemia võib suurendada kõrvaltoimete tekkeohtu. Ägeda üleannustamise korral tekib hüperkaleemia.

Ülitundlikkus südameglükosiidide suhtes tekib harva.

Terapeutiliste annuste kasutamisel on tekkinud günekomastia.

Koostoimed. Tiasiidide ja lingudiureetikumide kasutamine võib põhjustada kaaliumi- ja magneesiumisisalduse vähenemist ning põhjustada südame arütmiate tekkimist. Hüpokaleemia võib tekkida ka glükokortikosteroidide, amfoteritsiini või karbenoksolooni kasutamisel. Hüperkaltseemia võib suurendada digoksiini toksilisust, mistõttu tuleb südameglükosiidide tarvitamise ajal kaltsiumi veeni manustamist vältida.

Kinidiini, amiodarooni ja propafenooni manustamine digoksiinravi ajal suurendab digoksiini kontsentratsiooni plasmas. Antiarütmikumide samaaegne kasutamine suurendab kõrvaltoimete esinemissagedust. b-adrenoblokaatorite ja digoksiini koostarvitamine võib tugevdada bradükardiat. Kaltsiumikanalite blokaatorid suurendavad digoksiini kontsentratsiooni plasmas.

Erütromütsiin ja tetratsükliin võivad suurendada digoksiini sisaldust plasmas.

Rifampitsiin vähendab digoksiini sisaldust vereplasmas maksaensüümide induktsioonist tingitud biotransformatsiooni kiirenemise tõttu.

Kolestüramiin, kolestipool, magneesiumi sisaldavad lahtistid ning antatsiidid vähendavad digoksiini imendumist.

Üleannustamine. Ravimi terapeutiline laius on väike. 10-15 mg digoksiini manustamine võib pooltel täiskasvanutel põhjustada surma üleannustamise tõttu. Mürgistuse sümptomid arenevad järk-järgult ning on kirjeldatud kõrvaltoimete osas. Suurim oht on südame rütmihäired, mis võivad põhjustada surma vatsakeste virvenduse või blokaadist tingitud asüstoolia tõttu. Kui ravimit on liiga suures annuses sisse võetud kogemata või enesetapu eesmärgil, siis võib vahetus üleannustamise järgses perioodis perioodis teha maoloputuse. Aktiveeritud söe manustamine takistab digoksiini sidudes tema imendumist seedetraktist. Dialüüs ei ole eluohtliku digoksiini mürgistuse korral efektiivne.

Mürgistusega kaasuvat bradüarütmiat on võimalik ravida manustades atropiini või paigaldades ajutise kardiostimulaatori. Ventrikulaarsed arütmiad alluvad lidokaiinile või fenütoiinile.

Omadused ja farmakokineetika. Digoksiin on Digitalis lanata'st saadav südameglükosiid. Toimemehhanism seisneb rakumembraani Na-K-pumba inhibeerimises. Selle tulemusena suureneb rakuväline kaaliumi- ja rakusisene naatriumiioonide kontsentratsioon. Rakusiseste naatriumiioonide osavõtul suureneb rakus kaltsiumiioonide hulk, mille tagajärjel suureneb müosiini ATPaasne aktiivsus. Ravimil on positiivne inotroopne ja negatiivne kronotroopne toime.

Suu kaudu manustamisel imendub digoksiin tavaliselt 60...85% ulatuses (peamiselt peensoolest). Toit aeglustab ravimi imendumist. Toime saabub 2 tunni jooksul ja saavutab maksimumi 6 tunni pärast. Veeni manustamisel saabub toime 15...30 minuti jooksul ja saavutab maksimumi 1?...5 tunni pärast. Terapeutiline kontsentratsioon plasmas erineb individuaalselt ning on 0,5...2 ng/ml. Digoksiin seondub 20...30% ulatuses verevalkudega, vaba fraktsioon tungib kudedesse, eeskätt südamelihasesse. Digoksiini kontsentratsioon südamelihases on suurem kui plasmas. Kuna enamus ravimit on kudedes, mitte vabalt vereringes, on digoksiini hemodialüüsitavus halb (3% 5 tunni jooksul). Digoksiin eritub rinnapiima. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 1,5...2 ööpäeva. Digoksiin eritub neerude kaudu glomerulaarfiltratsiooni ning tubulaarsekretsiooni teel peamiselt muutumatul kujul. Eritumine sõltub glomerulaarfiltratsiooni kiirusest.

Abiained. DIGOXIN TFT tablett - sahharoos, glükoos, kartulitärklis, vaseliinõli, talk, kaltsiumstearaat.

DIGOXIN TFT süstelahus - glütseriin, 95% etanool, veevaba dinaatriumfosfaat, sidrunhape.

Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Toatemperatuuril, valguse eest kaitstult. Tabletid

5 aastat, süstelahus 2 aastat.

Pakend. 0,25 mg tabletid, 25 tk blisterpakendis, 2 blisterpakendit pinalis.

Süstelahus (0,25 mg/ml) 1 ml ampullis, 10 tk pakendis.



Müügiloa hoidja: Tallinna Farmaatsiatehase AS, Tondi 33, Tallinn, Eesti Vabariik

Müügiloa number: DIGOXIN TFT tabl - 181397

DIGOXIN TFT inj - 286499

Esmase registreerimise kuupäev:

DIGOXIN TFT tabl - 24.10.1997

DIGOXIN TFT inj - 28.10.1999

Teksti kaasajastamise kuupäev: 25.04.2001



Info - tootja esindajalt 14.03.02

Kontaktandmed

Tel: (+372)58878548  
[email protected]
 
OÜ Tulevik 139
Tina 7, 10126
Tallinn
Eesti
 
reg. nr. 12427942
 
SWEDBANK
 
SEB
EE511010220228262225